Südamlik portreedokumentaal „Šuša“ toob intiimse atmosfääriga vaatajani Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši igapäevaelu. Milline näeb välja tema päevakava ning millised mõtted valdavad meest, kes veerand sajandit tagasi algatas Belovežje kokkulepped — Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahelised lepped, millel oli keskne roll Nõukogude Liidu lagunemises?

Šuškevitš, kes aeg-ajalt meeleldi klaveril iseendale või lähimatele sõpradele varajast Võssotskit mängib, on üks kaasaegse ajaloo suurmeestest, kelle „doominoefektiga“ algatus põhjustas geopoliitilise nihete laine Euroopas.

Siiski ei pea Šuškevitš oma suurimaks saavutuseks mitte „kuuendiku planeedi“ saatmist ajaloo prügikasti, vaid hoopis seda, et Valgevenest sai pärast iseseisvumist tuumarelvavaba riik. „Šuša“ on positiivne lugu inimeseks jäämisest ja inimlikkuse hoidmisest ka suurte ajalooliste sündmuste keskel.

Olulisteks teemadeks on ka etnilise kuuluvuse, keele ja kultuuri roll — Valgevenelased, venelased ja ukrainlased erinevad teineteisest oluliselt mentaliteedi, kultuuri ja sotsiaalsete hoiakute poolest.

Stanislav Stanislavovitš Šuškevitš oli Valgevene esimene riigipea ning omab doktorikraadi nii füüsikas kui matemaatikas. 1960. aastate alguses õpetas ta Minskis elektroonikatehases Gorizont töötades vene keelt Lee Harvey Oswaldile, mehele, keda peetakse USA presidendi John F. Kennedy oletatavaks mõrvariks. 1991. aasta detsembris allkirjastas Šuškevitš koos Venemaa toonase juhi Boris Jeltsini ja Ukraina riigipea Leonid Kravtšukiga niinimetatud Belovežje kokkulepped, millega Nõukogude Liit sisuliselt lõpetas eksistentsi ning loodi Iseseisvate Riikide Ühendus (SRÜ). Valgevene autoritaarne valitsus maksis talle pensioni kuni 2016. aastani — see oli vaid 33 eurosenti kuus.

Šuškevitš on olnud Nobeli rahupreemia nominent.

Tootmisandmed

Autorid: Aivar Valdre, Lauri Lippmaa

Operaator: Larissa Kabernik

Monteerija: Kersti Miilen

Helikujundaja: Kristjan Kurm

Helilooja: Sven Sosnitski

Produtsent: Anneli Ahven

Kestvus: 69 min